August erineb teistest kuudest selle poolest, et sellel kuul tunned kuidas kogu õnn peitub ühes tühjas ämbris. Veebruaris on tühjad ämbrid ainult risuks ees ja ei kujuta isegi ette, milleks neid on kunagi vaja läinud...kui üks tilluke plink-plink kuklas ei ütleks, et ämbrid tuleb rahule jätta ja tegeleda rahumeeli millegi muuga - küll nende aeg ka saabub.
Ja saabubki. Juuli lõpus saab korjata juba esimese ämbritäie valget klaari ning viia see kööki, suviseks moositeoks.
August on aga juba puhta pöörane - leida kuskilt veel mõni tühi ämber on juhtum, mis võib saabuda puht õnneliku juhuse toel või vaid tõeliste pingutuste tagajärjel. Sobitades kokku kurke ja kabatšokke või peete ja porgandeid võib see ka õnnestuda, kuid kuhu siis panna sibulad ja oad? Lõpuks on siiski leitud veel üks ämber... kui keegi saabub sületäie seentega teatades, et neid on seal veel. Metsa minnes on sul varutud lisaks üks väike ämber metsas veel olla võivatele hilistele mustikatele ja teine juba seal leiduda võivatele pohladele... ja nii septembrini välja.
Oktoobris on ämbritega juba palju rahulikum. Nüüd annavad nad juba paremini kätte - mõnigi neist on juba tühi kui jaole saad. Detsembris on ämbrid juba täiesti kasutud, kui ehk jaanuaris tuleb korralikult lund, saab neist lumememmedele vajalikke aksessuaare, kuni järgmine aasta nad jälle tagaotsitavaks kuulutab.
 |
Näitusaed "Kooselu" Tallinna lillefestivalil 2009Autorid: Kati Niibo, Lagle Suursild |
Kommentaarid
Postita kommentaar
Klähvi siin